Nazca platoo - 1. Ülevaade

Nazca platoo asub Peruus, Andide lähedal. Piirkond on väga kuiv ning tänapäevani isoleeritud muust maailmast. Loodus on seal tõenäoliselt sama vaenulik kui Kuul.
Mida on Nazca platool huvipakkuvat?

Järgnevas artiklis keskendun põhiliselt kahele aspektile:

1. Nazca joonistustele;
2. Väga suures ulatuses mahalõigatud mäe tipule. Lõigatud pind on seejuures väga sile ja ühtlane.

Vaatame kõigepealt mõningaid pilte:

Nazca platoo jooniste kohta käib neli põhilist teooriat:

1. Joonistusi kasutati niisutamiseks;
2. On osa suurest astronoomilisest kalendrist;
3. Jalgteed usulistel eesmärkidel;
4. Maaväliste pärandus.

Esimest kolme ei ole suudetud väga hästi kaitsta. Seega keskendun viimasele - maaväliste päranduse teooriale.

Nazca jooniste puhul tuleb meeles pidada järgnevaid asjaolusid:

1. Nad on oma suurte mõõtmete poolest nähtavad ainult õhust - alates 70m kõrguselt, osade detailide vaatamiseks tuleb minna veel kõrgemale, kusjuures erinevatel kõrgustel tulevad esile erinevad pildid ja detailid.
2. Joonised on koostatud väga raske meetodiga - üheainsa katkematu kontuurjoonega. Ahvi kujutise puhul kulgeb joon üle astangute, siksakiliselt, keerleb spiraalse labürindina ning pöörab järskude, haruliselt paiknevate kurvidega tagasi.
3. Lähedal ei ole ühtegi kõrgemat kohta, mida võiks kasutada vaateplatvormina hindamaks jooniste kvaliteeti ja õnnestumist.
4. Kujutised on väga suured, näiteks koolibri on 58 meetrit, ämblik 52,5 meetrit, sisalik 216 meetrit pikk. Leidub ka mitme kilomeetri (isegi kuni 8km pikkune sirgjoon) pikkuseid jooni, mis moodustavad geomeetrilisi kujundeid - trapetseid, kolmnurki, ristkülikuid, sirglõikke.

Kui tuhandeid aastaid tagasi külastasid planeet Maad tulnukad (iidsed jumalad), kas sellisel juhul ei leiduks reaalseid tõendeid ajast, mil nad siin olid? Ning kas meie esivanemad ei oleks püüdnud nendega kuidagi kontakti luua?

Kas antud joonised (vt. ka Nazca platoo - 2. Joonised ja lõigatud mäetipp) ja mäetipp ei või olla üheks maaväliste tõendiks?

Lõigatud mäetipp tundub väga lennuki maandumisrajana - pinnases on jooned, mis algavad ja lõppevad täpselt (ei esine ebaühtlast sügavust, laiust või muud sellist). Keegi igaljuhul sai sellega tuhandeid aastaid tagasi hakkama - ei ole suudetud täpselt määratleda, millal midagi on tehtud. Jooniste tegemise perioodiks on radioaktiivse süsiniku meetodiga määratud 350 e.Kr - 600 a. meie ajaarvamise järgi.
Juhul, kui mäetipp lõigati maha ja joonised tehti inimeste poolt, siis milleks nad tegid midagi sellist? Oli see seotud püüdega anda märkku õhus olevatele objektidele - "Vaadake, me oleme siin - maanduge!"?
Sealne rahvas räägib, et kujundid on loonud pooljumalad (viracochad - kes tulid ja kadusid järsku, olid väga targad, jagasid õpetusi jne - tulnukad?), kes aastatuhandeid tagasi jätsid oma jälgi kõikjale Andide regioonis.

Miks maandumisrajad ja joonistused oleks mõistlik just Peruusse, Nazca platoole luua?

Antud koht on väga kuiv ja tänapäevani asustamata, isoleeritud muust maailmast. Lisaks kui keegi peaks tahtma teada, millest planeet Maa koosneb (millistest mineraalidest, elementidest), siis Nazca oleks ideaalne koht selle uurimiseks. Seal leidub kõiki materjale suurtes kogustes.
Antud piirkonnas võib täiesti kindel olla, et su töid ei hävita kõrbetuul või ei kata rändliiv. Seal küll puhuvad mägituuled, kuid tänu füüsikaseaduste õnnelikule kokkulangevusele ei puuduta nende laastav toime maapinda (oli ikka õnnelik kokkulangevus?). Kui sinna midagi jäädvustada, siis see tähendab, et need jooned püsivad pinnases hävitamatult.

Sarnane tsenaarium II maailmasõja ajal?
Teise maailmasõja ajal loodi erinevatesse piirkondadesse sõjaväebaase, sealhulgas kohtadesse, kus elavad põliselanikud. Kaupu ja varustust veeti tihti lennukitega.
Põliselanikele tundusid lendavad mootorsõidukid jumalatena. Nad ei teadnud, kuidas need asjad töötavad, aga nad nägid neid maandumas. Kuid mis neile selle juures kõige enam meeldis, oli see, et nad said uusi väärt asju, mida nad polnud varem näinud.
Kui sõda läbi sai, jäeti osa lennukeid maha ning lennukeid ei nähtud enam maandumas. Põliselanikud arutasid omavahel: "Kas see polnud mitte lahe, kui need lennukid tulid ja meile igast häid asju? Need olid kindlasti meie surnud esivanemad, kes tulid meile appi."
Mida põliselanikud tegema hakkasid? Nad lõid maandumisradu ja püüdsid lennukeid jäljendada puust ja teistest materjalidest. Põletasid puust lennukeid - tõid nii öelda ohvreid. Eesmärgiks oli saavutada lennukite naasemine.
Sama tsenaarium võis olla tuhandeid aastaid tagasi.

Jätkub teise osana - vajuta tekstile!